пятница, 18 мая 2012 г.
вторник, 10 апреля 2012 г.
Veel üks mõistatus retsept
Suitsuvorsti supp oli esimene. Nüüd on selline retsept: esimene asi - produkt hakliha masinast läbi. Sa vist ei ole kunagi redist haklihamasinas hakkinud?
Tulemuseks on isuäratavalt ilus möks
Siin ongi mõistatamise koht: mis saab edasi? Kui näen sinu pakutud variante, siis panen järgmised pildid.
понедельник, 9 января 2012 г.
Tsümbiidium (Cymbidium)
Üldiseloomustus
Tsümbiidiumid kuuluvad käpaliste (Orchidaceae) sugukonda kasvades Kagu-Aasias ja Austraalias. Jaapanis ja Hiinas kasvatati neid orhideesid enne meie ajaarvamist ning peeti täiusliku isiksuse võrdkujuks oma õite ja lehtede tõttu. Võrreldes teiste levinud orhideedega on nad suuremat kasvu, seega vajavad toas ka rohkem ruumi. Lehed võivad kasvada pea meetri pikkusteks.
Üks vastupidavamaid vaasililli.
Temperatuur ja niiskus
Soovib niiskemat (60-80%) ja jahedamat keskkonda, kuid saab toas edukalt kasvada. Suvel võib viia õue, kuid hoiduda otsesest päikesevalgusest. Päevase ja öise temperatuuri vahe soodustab õitsemist. Sobivaim suvine temperatuur 20-25 kraadi, talvel tahab külmalembene tsümbiidium 8-15 kraadi. Öise temperatuuri erinevus võiks olla 3-5 kraadi päevasest madalam.
Valgus
Vajab väga valget kasvukeskkonda, kuid mitte otsest päikest. Talvel võib tõsta aknalauale või kasutada lisavalgust, et pikendada valgusaega 10-12 tunnini.
Kastmine
Ülekastmise oht: kasta alles siis, kui pind on poolenisti läbikuivanud. Päris läbi kuivada ei ole soovitata lasta. Kastmisel kasutada toasooja pehmendatud vett. Alusele ei tasu jätta suuremas koguses vett, sest liigniiskus võib mädandada juured. Võib piserdada.
Õitsemine
Õite läbimõõt võib ulatuda kuni 10 cm ja enamgi, hübriidide värvivalik on lai. Selleks, et taim õitsema hakkaks, vajab sooja niisket suve ja jahedat talve. Kodustes tingimustes on raske uuesti õitsema saada. Tavaliselt õitseb talvel paar kuud. Pungade tekkimisel on hea lisavalgustuse kasutamine ning oluline on jaheda ja sooja temperatuuri kõikumine päeval ja öösel.
Kuigi poodides müüakse õievarred seotuna üles, on väga kena kujundada ka ampel, st lasta õievartel langeda.
Väetamine
Märtsist septembrini üle nädala ja muul ajal kord kuus. Samas võib ka tihedamini, isegi kord nädalas kastmise järel väetada. Kasutada poole võrra lahjendatud õitsvate toataimede väetist või suurema lämmastikusisaldusega orhideeväetist. Sügisel kaheksa nädala jooksul vähenda annuseid poole võrra. Enne väetamist on soovitav kasta.
Ümberistutamine
Kui orhideemuld on lagunenud, on vajalik see vahetada välja. Tavaliselt kahe või kolme aasta tagant pärast õitsemist. Poodides on vastava seguga orhideede mullad müügil. Üks võimalusi mulla segamiseks: 3 osa purustatud männikoort, 3 osa kuivatatud tammelehti, 3 osa freesturvast, 1 osa kõdusõnnikut, 1 turbasammalt ja 1 jämedat liiva.
Enne istutamist kasta substraat märjaks, sest pärast istutamist ei soovitata kasta taime nädal aega andes nii nö taastumisaja. Samal ajal võib igapäevaselt taime lehti piserdada veega. Samuti tuleks hoida väetamisega vahet mitmeid kuid (kuni 6 kuud).
Paljundamine
Paljundamine seemnetega pidi keeruline olema, kuid kodustes tingimustes saab ilusti hakkama, kui jagada taime nii, et 5 võrset kokku jääks.
Kahjurid ja haigused
Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi ja seenhaigused.
Muu
Suvel võib viia õue kaitstes taime vihma eest ja jälgides, et pott ei kuumeneks üle.
Varrepaksendite jälgimisel saab informatsiooni taime seisukorrast. Kui need on täidlased, saab taim vajaliku vee; kui need kipuvad kuivama ja kortsu tõmbama, on see märk, et taim ei saa vajalikku veekogust.
Miltoonia (Miltonia)
Eile leidsin sellise imeilusa Orhidee. Korra olen sellist näinud, aga tookord ei ostnud ja kahetsesin hiljem. Seekord sellist võimalust käest ei lasknud :)
Kasvukoht olgu valge, mõõduka temperatuuriga või jahedapoolne. Armastavad ühtlast substraadi niiskust ja värsket liikuvat niisket õhku. Talvel tahavad valgusrikast jahedat (parim 18-20ºC miinimum 12-15ºC) kasvukohta. Kasvu ja õitsemisperioodil vajab 15-25ºC otsese ereda päikese eest varjatud kasvukohta. Kastetakse pehme veega ja väetatakse Substral® Orhideeväetisega aastaringselt. Miltooniad kasvatatakse võimalikult väikestes pottides ja istutatakse ümber alles siis, kui substraat on mullaks muutunud või taim end potist välja lükkab. Sobib Substral® Orhidee muld. Hübriidid on suuremate ja kirevamate õitega ning neid on lihtsam kodus kasvatada. Õied seisavad taimel ilusad umbes 4 nädalat.
Hooldusjuhend
Miltoonia vajab päris palju hooldust, teda on vaja pidevalt piserdada ja kasta (paar korda nädalas kasta ja igapäevaselt piserdada). Kastmisel tuleb olla ülimalt ettevaatlik, et poti alla ei jääks vett ja et teda üle ei kastetaks, sest taime juured on väga õrnad ning seepärast kipuvad kergesti mädanema. Kasvuperioodil tuleks teda paar korda kuus väetada.
Kasvutingimused
Miltoonia vajab sooja ja niisket õhku ning palju valgust. Valgustingimuste sobilikkusest annavad kõige paremini märku taime lehed: kui need muutuvad tumeroheliseks, on liiga pime, kui lehed muutuvad kollakaks, on kasvukoht taimele liiga valge. Õige lehe värvus peaks olema heleroheline. Taim vajab õitsemiseks ja kasvamiseks erinevaid temperatuure: päeval peaks olema soojem (20 kraadi ja rohkem), öösel peaks olema jahedam (15 kraadi ringis).
Kasuliku infi Lipelga lilleaeda foorumist
четверг, 28 июля 2011 г.
Jälgimine raseduse ajal
A B C D E F G
20.12.2010 6+6 51 110/60
11.01.2011 10+0 51 100/60
17.02.11 15+4 51,5 100/60 15 78
10.03.11 18+5 51,5 105/65 17 80
13.04.11 23+5 54 90/70 22 84 156
10.05.11 27+4 56 90/60 24 90 156
7.06.11 31+4 58 94/68 28 95 136
6.07.11 35+5 60 90/60 32 96 138
19.07.11 37+4 60,5 100/68 34 99 132
28.07.11 38+4 61,3 100
2.08.11 39+4 62 100/80 34 100 140
A kuupäev
B raseduskestvus
C kaal
D vererõhk
E emakapõhjakõrgus
F kõhuümbermõõt
G loote südamelöögid
28.07.2011
Võtan ennast nüüd kokku ja kirjutan oma rasedusest. Aega ju jäänud loetud päevad...
Tänaseks on mul nädalaid 38+4, ehk 3 päeva pärast hakkab jooksma juba viimane nädal. Kevin sündis 38+4 nädalal, nii et seekord võib tütar ka varem sündida. Igaljuhul haiglakott sai üleeile kokku pandud ja ootab minekut, nagu me kõik :)
Rasedaks jäin novembri alguses ja juba paari nädala pärast tundsin, et vist olengi rase- hommikuti jubedalt iiveldas, igasugused vastikud lõhnad ajasid südame pahaks. Olen ka oksendanud. Ja kusjuures Kevinit oodates oli kõik täpselt vastupidi- paha ei olnud üldse olla. See oli Norras ja arstile sain minna alles detsembri alguses, kui jõudsime tagasi Eesti. Siis sain ka kinnituse, et olen 6 nädalat rase. Jõule pidasime meie juures, hirvepargis, kus olid meie vanemad, siis ka teatasime, et tulemas on teine laps.
Jaanuaris käisin Tallinna erahaiglas, Fertilitas-es 3D ultrahelis ja Oscar uuringus. Arstiks oli kurikuulus dr. Šois. Pisikesega oli kõik korras ja lapse soo kohta ütles, et 90% on meil tüdruk. Kartsin varakult rõõmustada, kuna tahtsin nii väga, et just teine laps on tütar. Jäi ainult oodata lõppu, siis alles kindlalt teada :)
Ostsime lapsele vankri, mille olen nii väga tahtnud- Emmaljunga Edge Duo Combi Sport raamil kreemijast nahast...:)
Edasi läks aeg väga kiiresti. Otsustasime kolida terve perega Norra. Võtsin koolist akadeemilise, pakkisin asju ja juba märtsi keskel sõitsime Eestist minema.
Siin arstile arvele võttes oli mul juba 23+5 nädalat. Sain ka ultraheliaega, kus sain teada, et lapsega kõik paistab hästi olevat, kasvab ilusti ja kinnitati veelkord, et tulemas Vist tüdruk. Jälle vist...oehh..:)
Kuna Kevin oli sündides ainult 2700 g, siis arst pani ka lisaultraheli doppleri uuringuks, vaadata kuidas laps toitaineid ja kõike muud kätte saab. Arstiks oli asjalik meesterahvas, kes ütles, et kõik on täiesti korras ja kinnitas meile, et ootan ikka tüdrukut, näidates ultraheli aparaadiga jalgadevahele. No siis ma ka enam ei kahelnud, et ootan tütart. Ma olen nii õnnelik ! Nüüd sai roosasid asju vaadata ju...
Nii me tegimegi, mai kuus saime koos Eestis käidud, meie kallis Audi oli vaja maha müüja. Sealt ostsin beebile kõiki vajalikke asju. Voodi, turvahäll, mähkimisalus, riided jne jne
Juunis tõid Erko vanemad kõik asjad meile Norra ära.
Enesetunne oli mul sel ajal üldiselt hea ( süda oli mul paha ainult esimesed 3 kuud). Ainuke asi, mis vaevas olid seljavalud. Nii kui rohkem pingutasin kodus, lõi kohe alaselga selline närvivalu, mis lõi edasi jalga ja ma ei saanud siis jala peale astudagi. Ülemine seljaosa väsis ära ja hakkas valutama pikemalt seistes või istudes. Aga juuli alguseks oli nagu paremaks läinud. Võibolla ka sellepärast, et rohkem ma ei jõudnud nii palju asju kodus teha korraga ja sellega ei lastnud seljal valusaks minna.
Praeguseks seljavalu on põhimõtteliselt ainult ülepingutamisest ja samamoodi, lööb valu jalga. Magan enamvähem normaalselt, küll väga ebamugav aga mugavamaks teen sätides padja ühe jala alla ja nii magangi terve öö. Öö jooksul käin wc-s ka umb 5 korda- jube tüütu! Selja peal magada ei saa, kuna väga raske on ja see pidi halb ka olema nii lapsele, kui ka emale. Nii ma magangi kas ühe või teise külje peal poolenisti kõhuli.
Ei saa ka mainimata jätta, et see väide, et poisi oodates on soolase isu ja tüdrukuga magusa isu, vastab 100% tõele. Ma küpsetan üle päeva magusaid saiakesi või teen kohupiimavormi. Söön šokolaadikreemi ja pannkooke moosiga. Kommidest ma rõõmu üldse ei tunne. Aga just küpsetatud magusad asjad....
Aga nüüd me siis ootame, voodi kokku pandud, riided üle pestud ja ära triigitud kapis. Kõik on valmis! Igapäev ärkan mõttega, et äkki täna :)
Tänaseks on mul nädalaid 38+4, ehk 3 päeva pärast hakkab jooksma juba viimane nädal. Kevin sündis 38+4 nädalal, nii et seekord võib tütar ka varem sündida. Igaljuhul haiglakott sai üleeile kokku pandud ja ootab minekut, nagu me kõik :)
Rasedaks jäin novembri alguses ja juba paari nädala pärast tundsin, et vist olengi rase- hommikuti jubedalt iiveldas, igasugused vastikud lõhnad ajasid südame pahaks. Olen ka oksendanud. Ja kusjuures Kevinit oodates oli kõik täpselt vastupidi- paha ei olnud üldse olla. See oli Norras ja arstile sain minna alles detsembri alguses, kui jõudsime tagasi Eesti. Siis sain ka kinnituse, et olen 6 nädalat rase. Jõule pidasime meie juures, hirvepargis, kus olid meie vanemad, siis ka teatasime, et tulemas on teine laps.
Jaanuaris käisin Tallinna erahaiglas, Fertilitas-es 3D ultrahelis ja Oscar uuringus. Arstiks oli kurikuulus dr. Šois. Pisikesega oli kõik korras ja lapse soo kohta ütles, et 90% on meil tüdruk. Kartsin varakult rõõmustada, kuna tahtsin nii väga, et just teine laps on tütar. Jäi ainult oodata lõppu, siis alles kindlalt teada :)
Ostsime lapsele vankri, mille olen nii väga tahtnud- Emmaljunga Edge Duo Combi Sport raamil kreemijast nahast...:)
Edasi läks aeg väga kiiresti. Otsustasime kolida terve perega Norra. Võtsin koolist akadeemilise, pakkisin asju ja juba märtsi keskel sõitsime Eestist minema.
Siin arstile arvele võttes oli mul juba 23+5 nädalat. Sain ka ultraheliaega, kus sain teada, et lapsega kõik paistab hästi olevat, kasvab ilusti ja kinnitati veelkord, et tulemas Vist tüdruk. Jälle vist...oehh..:)
Kuna Kevin oli sündides ainult 2700 g, siis arst pani ka lisaultraheli doppleri uuringuks, vaadata kuidas laps toitaineid ja kõike muud kätte saab. Arstiks oli asjalik meesterahvas, kes ütles, et kõik on täiesti korras ja kinnitas meile, et ootan ikka tüdrukut, näidates ultraheli aparaadiga jalgadevahele. No siis ma ka enam ei kahelnud, et ootan tütart. Ma olen nii õnnelik ! Nüüd sai roosasid asju vaadata ju...
Nii me tegimegi, mai kuus saime koos Eestis käidud, meie kallis Audi oli vaja maha müüja. Sealt ostsin beebile kõiki vajalikke asju. Voodi, turvahäll, mähkimisalus, riided jne jne
Juunis tõid Erko vanemad kõik asjad meile Norra ära.
Enesetunne oli mul sel ajal üldiselt hea ( süda oli mul paha ainult esimesed 3 kuud). Ainuke asi, mis vaevas olid seljavalud. Nii kui rohkem pingutasin kodus, lõi kohe alaselga selline närvivalu, mis lõi edasi jalga ja ma ei saanud siis jala peale astudagi. Ülemine seljaosa väsis ära ja hakkas valutama pikemalt seistes või istudes. Aga juuli alguseks oli nagu paremaks läinud. Võibolla ka sellepärast, et rohkem ma ei jõudnud nii palju asju kodus teha korraga ja sellega ei lastnud seljal valusaks minna.
Praeguseks seljavalu on põhimõtteliselt ainult ülepingutamisest ja samamoodi, lööb valu jalga. Magan enamvähem normaalselt, küll väga ebamugav aga mugavamaks teen sätides padja ühe jala alla ja nii magangi terve öö. Öö jooksul käin wc-s ka umb 5 korda- jube tüütu! Selja peal magada ei saa, kuna väga raske on ja see pidi halb ka olema nii lapsele, kui ka emale. Nii ma magangi kas ühe või teise külje peal poolenisti kõhuli.
Ei saa ka mainimata jätta, et see väide, et poisi oodates on soolase isu ja tüdrukuga magusa isu, vastab 100% tõele. Ma küpsetan üle päeva magusaid saiakesi või teen kohupiimavormi. Söön šokolaadikreemi ja pannkooke moosiga. Kommidest ma rõõmu üldse ei tunne. Aga just küpsetatud magusad asjad....
Aga nüüd me siis ootame, voodi kokku pandud, riided üle pestud ja ära triigitud kapis. Kõik on valmis! Igapäev ärkan mõttega, et äkki täna :)
четверг, 2 июня 2011 г.
Juuni 1.
Täna oli meil tähtis päev. Kevini koolis oli vanematele esimene koosolek ja Kevin sai tutvuda oma klassikaaslastega.
Kevini klassis on 21 õpilast- 11 poissi ja 10 tüdrukut. Õpetajaks on noor meesterahvas.
Sellel õpeaastal oli 1. klassi registreerinud ennast 80 õpilast ja nii jaotatigi 1. klassid neljaks. Kevin sai 1C klassi.
Õpilaste jaotus käis piirkonna järgi. Mõte on see, et klassikaaslased elaksid üksteisele võimalikult lähedal.
Kevini klassist pooled elavad samal tänaval mis meiegi. Minuarust väga tore, et siin see nii käib.
Nii, aga nüüd sellest koosolekust. Kestis see kooli mingisuguses saalis pea 2 tundi. Lapsed olid niikaua õpetajaga oma klassis. Terve selle aja istusime Erkoga ja üritasime midagi aru saada. Kuid norrakate jutust nii lihtsalt aru ei saa, eriti veel, kui teame vaid mõningaid norrakeelseid sõnu ja väljendeid.
Terve koosoleku aja muretsesime Kevini pärast, mis ta küll praegu seal teeb, kuidas ta aru saab, äkki tahab sealt ära tulla aga ei oska õpetajale öelda...Pidevalt vaatasin saali ukse poole, et äkki nüüd toob õpetaja pisarates Kevini meie juurde. Aga ei, õnneks ei. Koosolek sai täpselt 2 tunni pärast läbi ja me kiirustasime klassi tagasi. Olime Erkoga kõikidest vanematest esimesed :)
Õpilased istusid vaikselt oma kohtade peal ja tegelesid joonistamisega. Kevin jooksis meile rõõmsalt vastu ja näitas millist ämblikut ta meisterdas koos teistega. Järgmisena näitas töövikikut, kus olid äratäidetud ülesanded. Samal ajal rääkis meile kuidas nad sõid puuvilju ja käisid korra ka väljas.
Kui kõik vanemad kohale jõudsid, lõpetas ka õpetaja oma nö esimese tunni õpilastega ja me võisime koju minna. Tee peal Kevin veel rääkis, mis nad seal tegid, kuidas ta kuulis kooli kella ja et ta ei saanud midagi aru, mis õpetaja rääkis. Kodus ütles, et tahab veel minna.
Õhtul läksime Sotra kaubanduskeskusesse. Erko tahtis uut õnge endale saada. Ostsime aga hoopis Kevinile kooli seljakoti ja mina sain endale küpsetusvormid, mida olen juba ammu tahtnud.
Kevini klassis on 21 õpilast- 11 poissi ja 10 tüdrukut. Õpetajaks on noor meesterahvas.
Sellel õpeaastal oli 1. klassi registreerinud ennast 80 õpilast ja nii jaotatigi 1. klassid neljaks. Kevin sai 1C klassi.
Õpilaste jaotus käis piirkonna järgi. Mõte on see, et klassikaaslased elaksid üksteisele võimalikult lähedal.
Kevini klassist pooled elavad samal tänaval mis meiegi. Minuarust väga tore, et siin see nii käib.
Nii, aga nüüd sellest koosolekust. Kestis see kooli mingisuguses saalis pea 2 tundi. Lapsed olid niikaua õpetajaga oma klassis. Terve selle aja istusime Erkoga ja üritasime midagi aru saada. Kuid norrakate jutust nii lihtsalt aru ei saa, eriti veel, kui teame vaid mõningaid norrakeelseid sõnu ja väljendeid.
Terve koosoleku aja muretsesime Kevini pärast, mis ta küll praegu seal teeb, kuidas ta aru saab, äkki tahab sealt ära tulla aga ei oska õpetajale öelda...Pidevalt vaatasin saali ukse poole, et äkki nüüd toob õpetaja pisarates Kevini meie juurde. Aga ei, õnneks ei. Koosolek sai täpselt 2 tunni pärast läbi ja me kiirustasime klassi tagasi. Olime Erkoga kõikidest vanematest esimesed :)
Õpilased istusid vaikselt oma kohtade peal ja tegelesid joonistamisega. Kevin jooksis meile rõõmsalt vastu ja näitas millist ämblikut ta meisterdas koos teistega. Järgmisena näitas töövikikut, kus olid äratäidetud ülesanded. Samal ajal rääkis meile kuidas nad sõid puuvilju ja käisid korra ka väljas.
Kui kõik vanemad kohale jõudsid, lõpetas ka õpetaja oma nö esimese tunni õpilastega ja me võisime koju minna. Tee peal Kevin veel rääkis, mis nad seal tegid, kuidas ta kuulis kooli kella ja et ta ei saanud midagi aru, mis õpetaja rääkis. Kodus ütles, et tahab veel minna.
Õhtul läksime Sotra kaubanduskeskusesse. Erko tahtis uut õnge endale saada. Ostsime aga hoopis Kevinile kooli seljakoti ja mina sain endale küpsetusvormid, mida olen juba ammu tahtnud.
 |
| Kevin enda klassi juures |
Подписаться на:
Сообщения (Atom)